Vandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipilt

Vancouver and Rome

All Routes Take You to Rome, Even the Route to Home

December 4th, 2015, Andrus Pavelson

This article is only available in Estonian. Please use Google to translate our story :)



Tagasi Vancouveris, tegeleme enne Hiluxi vedajale loovutamist veel kaks päeva auto ja asjade korrastamisega. Õnnestub leida väike puhas hotell, mille hoovis rahulik tüütut tööd teha. Õnneks on sügisilmgi üllatuslikult soodne ja päikeseline. Õhtul kohtume kahe eesti noore Meriliisi ja Hannesega, kes enda ehitatud matkaautol Ameerika maailmajagu põhjast lõunasse läbima hakkavad. Kuna meie maailmavaated ja huvid tunduvad olevat sarnased, lähevad tunnid vestlushoos lennates. Meriliisi ja Hannese seiklusi saab jälgida nende blogist www.globetrotters.ee.


Auto üleandmisel näeme ekspediitorfirma töö köögipoolt. Ettevõte on spetsialiseerunud sõiduautode toimetamisele Vancouverist maailma eri paikadesse. Rick, ettevõtte juht räägib meelsasti oma ärist. Huvitav on vaadata, kuidas ühte 40 jalasesse hi cube konteinerisse 4 museaalse väärtusega autot ära pakitakse. Meie Toyota jagab konteinerit umbes 50 aastase valge Jaguariga.




Vancouveris veedame neli huvitavat autovaba päeva. Nagu kõik Põhja Ameerika lääneranniku linnad, on Vancouvergi väga noor. Esimene avalik hoone, mis siia jõe kaldale tekkinud saeveskite vahele ehitati oli 1867. aasta juulis valminud kõrts. 1886 nimetati koht ametlikult kuulsa Briti maadeuurija auks Vancouveriks ja samal aastal ühendati linn Trans Kanada raudteega. Peagi kujunes regioonist kogu Lääneranniku suurimaid transpordisõlmi ja aastal 1911 ületas elanike arv 100 000 piiri. Täna on linnas üle 600 000 ja metropolis üle 2,5 miljoni elaniku.



Nagu kõikjal Kanadas, on siingi esindatud inimesed üle kogu maailma. Silmapaistalt suur on Aasiast pärit immigrantide hulk. Nii Vancouveri keskosas kui eeslinnas Richmondis on suured hiina ja korea linnaosad. Töökatest Aasia päritolu inimestest, keda veel 20. sajandi algul Kanada riigi poolt räigelt diskrimineeriti, on tänaseks teenitult saanud jõuka ühiskonna lugupeetud liikmed.







Kanada vaieldamult populaarseim spordiala on jäähoki. Vaatame kohaliku Canucksi heitlust NHL-i sarjas New Jersey Devilsi vastu. Canucks oli vaid päev varem tulises kodumängus alistanud Chicago meeskonna, seega on toetajate ootused enne mängu suured.



Kuna värskem külalismeeskond alustab aktiivsemalt, asub mängu juhtima ja lõpuks ka võidab, on publik kaasaelamisega veidi tagasihoidlik. Omade esimese värava puhul, mis Canucksile veel võimaluse jätab, on juubeldamine küll võimas.



Kaugelt, New Yorgi lähistelt on Devilsit toetama sõitnud käputäis andunud fänne. Põhja Ameerika spordis puudub eri tiimide toetajate omavaheline vägivald, mis Euroopa jalgpallis kahjuks tavaline. Nii ei ole NHL-i mängul eraldi fännisektoreid ja kohalikud ei pahanda külalistele kaasaelamise pärast. Tegu ju siiski kõigest spordiga, mitte lahinguga elu ja surma peale. Rogers Arena 18 600 kohast on meie hinnangul pühapäevõhtusel mängul hõivatud ca 16 000 ehk peaaegu täismaja. Mänguga kaasnev show on vägev, kuid tundub veidi võlts. Tippliigade sport on võimas tööstusharu, kuid mängust endast saab telekast vaadates palju parema ülevaate.



Vahetult enne auto üleandmist otsustame, et aja mil Hilux ookeaniavarustel seilab veedame kodus. Nii saame jõulud traditsiooniliselt perekeskis vastu võtta ja head sõbrad tuttavad aastase vaheaja järel üle vaadata. Netiavarustes surfates leiame soodsa võimaluse Vancouverist Tallinnasse lennata vahepeatusega Roomas. Lennuaeg Rooma on kokku pea 13 tundi, vahemaandumisega Torontos. Vancouverist Idarannikule lendame Air Canada uusima Boeing 787, ehk Dreamlineriga. Viietunnine lend maailma moodsaima lennuvahendi õhurikkas salongis möödub vahvate meelelahutusseadmete toel märkamatult. Mandritevaheline 8 tunnine öine kulgemine vana 767 pardal on palju vaevalisem.



Kuna meie varasem tutvus Igavese Linnaga piirdub ühe ülikuuma juulipäevaga 11 aastat tagasi, teeme siin viiepäevase vahepeatuse. Rooma tervitab meeldiva päikesepaiste ning 15 soojakraadiga. Võtame ette enam-vähem täisprogrammi, ostame kolmepäevase Rooma kaardi, mis võimaldab tasuta ühistranspordis liikuda, külastada mõnda muuseumit/ajaloomälestist tasuta ja ülejäänuid soodustingimustel. Käime ära Panteonis, Colosseumis, Foorumis ja Palantine künkal, Kapitooliumimäel, Veneetsia platsil, Castel Sant' Angelos, katakombides, Caracalla termides jne. Vaatame üle Trevi purskkaevu ja veedame päeva Vatikanis. Kuulame ooperigaalat Domitilla staadioni varemete vahel ja vaatame Serie A jalkamängu AS Roma ja Atalanta vahel Olümpiastaadionil.




Igapäevaselt läbime jalgsi vähemalt 20 km, kirume jalakäijaid eiravaid autojuhte ning naudime maitsvaid pitsasid. Enim muljet avaldab päev Vatikanis, kus läbime stiilse ja asjaliku giidi juhtimisel Vatikani muuseumid, Sixtuse kabeli ja Püha Peetruse kiriku. Enda jaoks huvitava infona saame teada, et perioodil 1871-1929, ehk pärast ühendatud Itaalia riigi loomist, puudus Vatikanil territoorium. Vatikani riik praegustes piirides tekkis 7. juunil 1929, pärast Mussolini ning Kardinal Pietro Gaspari poolt allkirjastatud lepingu jõustumist.





Tänu teisele vahvale giidile, on meeldejääv ka külaskäik katakombidesse. Rooma katakombidesse maeti ristiusu algaegadel kristlasi, kelle jaoks tollal tavaline kremeerimisprotseduur oli viimsepäeva ülestõusmise lootuses vastuvõetamatu. Meie poolt külastatud 14 kilomeetri pikkusesse vulkaanilisesse kivisse raiutud kolmekorruselisse tunnelite süsteemi maeti mõnesaja aasta jooksul ca 50 000 inimest. Rooma vahetus ümbruses on samalaadseid maaaluseid matmiskohti vähemalt kuus.



Külastatud kammerlik ooperigaala iidsete müüride vahel on vahva ja lauljad tasemel. Isegi mõned parajas kõurikueas noorukid, keda vanemad pool sunniviisiliselt kultuurisündmusele kaasa on vedanud ja kelle pikaks veninud näod enne programmi algust selgelt negatiivset suhtumist väljendavad, on pärast kontserti rahul ja naeratavad. Kava on hoogne ja koosneb populaarsetest Itaalia autorite ooperipaladest. Lisaks lauljatele ja pisikesele kammeransamblile annavad etteastele hoogu kolme tantsija vahvad esitused.


Jalgpallimatshile kesklinnast veidi eemal asuval Olümpiastaadionil kavatseme minna metroo ja bussiga. Buss jääb peagi munitsipaalpolitsei poolt organiseeritud liiklussulgu seisma ja viimased paar kilomeetrit staadionini läbime jalgsi. Ilm on päikesepaisteline, staadionile liikuv rahvas heas tujus ja eesootava spordielamuse lummuses.



Staadionile pääsu eelsed turvameetmed üllatavad karmusega. Netist ostetud piletid on nimelised ja lausa kolmel korral võrreldakse piletil olevat nime meie isikutunnistusega. Otsitakse läbi kotid ja taskud. Fännide vahelised löömingud on siinse jalgpallielu tavaline osa ja nii püütakse eri klubide toetajad üksteisest eemal hoida. Olümpiastaadioni 72 000 kohast on umbes 20 000 täidetud.



Koduvõistkonna toetajad võtavad oma lemmikuid vastu ovatsioonide ja lauluga. Mängueelne õhkkond on lahe ja temperamentsed roomlased ülesköetud. AS Roma legend, juba 39 aastane Francesco Totti pole täna meeskonna koosseisus. Ründes mängivad Edin Dzeko ja vahetusest sekkub Mohamed Salah, keskväljamootoriks on tiimi teine legendaarne liige Daniele De Rossi. Roma väravat kaitseb suitsetamisega vahele jäänud Wojciech Szczesny asemel Morgan De Sanctis.



Mäng algab hoogsalt ja fännid lähevad üha kuumemaks. Vaatamata ponnistustele ei taha täna liigatabelis 4. kohal oleval pealinna klubil midagi õnnestuda. Ründetipus oleva Dzekoni pallid ei jõua ja kui mõnel harval korral ta mänguvahendi saabki, suudab olukorrad ära puterdada. 40. minutil läheb juhtima hoopis külalismeeskond. Teisel poolaja alguses ründab kodumeeskond maruliselt ja teeb hulgaliselt pealelööke. Väravat ei tule ka suhteliselt kindlatest olukordadest, kus pall saadetakse mõnelt meetrilt väravast mööda. Täna pole lihtsalt nende päev. Selle asemel määratakse külaliste kasuks 82. minutil penalti ja punase kaardi saab Roma kaitsja Maicon Sisenando. Penalti lüüakse kindlalt sisse. Pettunud koduvõistkonna toetajad kostitavad oma lemmikuid vilekoori ja ebatsensuursete väljenditega. Erilise buutamise osaliseks saab argentiinlane Juan Iturbe, kes ilmselt selle mängu järel unes painajaid näeb. Kohe pärast teist sisselastud väravat hakkavad pettunud pealtvaatajad hordidena staadionilt lahkuma. Mängu lõpp kisub veel eriti inetuks ning väljakult eemaldatakse 2 Atalanta mängijat. Kuid seis ei muutu ja Roma saab kaotuse koduväljakul. Atalantale kaotati viimati kodus aastal 1996.... Staadionilt lahkumine läheb rahulikult ning linnas mingeid vahejuhtumeid ei esine. Transport pärast mängu toimib tõrgeteta.



Roomast Tallinnasse lendame Air Balticu lennuga, mille netist ostmisel saime omaette toreda kogemuse osaliseks. Nimelt bukkisime lennufirma suht soodsad piletid ja üritasime nende eest PayPaliga tasuda. Midagi selles ketis ei toiminud ja tasumine ebaõnnestus. Kui taas pileteid broneerida püüdsime, oli hind veerandi võrra tõusnud. Võtsin ühendust Air Balticu klienditeenindusega, seletasin situatsiooni ära ja palusin võimalust juba bukitud soodsad piletid krediitkaarti kasutades välja osta. Teenindaja tõdes, et neil on ennegi PayPaliga tasumisel probleeme esinenud, kuid tema netis olevaid hindu muuta ei saa ja soovitas lihtsalt kallimad piletid osta. Avaldasin sügavat nördimust ja lõpetasin kõne. Vaatasime veel süvenenult teiste firmade pakkumisi, kuid Air Balticu lennuajad ja tingimused olid siiski sobivaimad. Ei jäänud muud üle, kui hakkasime kallinenud pileteid ostma. Vahetult enne tasumist, tuli ekraanile teade, et teie poolt valitud piletid on vahepeal soodsamaks muutunud. Ilmselt tundis klienditeenindaja süümekaid ja hankis ülemustelt loa müüa  piletid varasemalt välja lubatud hinnaga. Igatahes meie silmis Läti lennufirma renümee tõusis täiega. Täname ja tubli, lätlased!


Vahepeatuse ajal Berliinis saame juhuslikult kokku oma kalli vanema pojaga, kes Saksamaal tööasju ajab. Rõõm koju jõudmisest on suur!




Share the post:


Comments

Arvi ja Ulvi December 5th, 2015

Tere tulemast tormisele kodumaale!
Ehk õnnestub tantsupõrandal kohtudagi enne kui Eestimaa tolmu jälle jalgadelt pühite!

Merle Andrus December 6th, 2015

Kohtume kindlasti. Tantsuüritused juba kalendris paigas.
Nägemiseni

Add a comment