Vandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipilt

Europe1

Back to Europe

May 18th, 2016, Andrus Pavelson

This article is only available in Estonian. Please use Google to translate our story :)



Volbripäeva õhtul istume Aucklandis Emirates'i lennukisse. Lennuaeg Dubaisse on 18 tundi. 2 tundi ootamist moodsas Dubai lennujaamas,  peale mida maailma suurim reisilennuk Airbus A380 toob meid 6,5 tunniga Amsterdami.


Tagasi Euroopasse jõudes oleme väsinud, kuid õnnelikud. Schipolis on meil vastas pojake Priit, kelle juures Haagis veedame meeleolukalt kogu järgneva nädala.




Vandermobiili Rotterdami saabumine kestab kauem, kui arvata oskame. Autot Brisbanes üle andes lubatakse see orienteeruvalt aprilli lõpuks Hollandisse toimetada. Tegelikkus pole nii roosiline ja auto jõuab Euroopa suurimasse sadamasse alles 10. maiks.



Hollandi valitsuse kodulinnas Haagis peatume Priidu üürikorteris. Liikumiseks rendime jalgrattad ning nädala jooksul teeme mitmeid väljasõite nii linnas kui selle ümbruses. Pikima otsa teeme Leidenisse, kuhu edasi-tagasi vändates läbime päeva jooksul ligi 50 kilomeetrit. Ilmad on suviseselt soojad, naudime väljasõite täiega.




Haagis külastame erinevaid randu, mitmeid kunstimuuseume ja mälestusmärke. Suurimad elamused saame väisates Mesdagi Panoraami ja kuulsa hollandi graafiku Escheri personaalmuuseumi. Viimane asub kunagises Kuninganna Ema Talveresidentsis.





Käime Haagi turul, mis on üks Euroopa suurimaid ja jääb meelde idamaise atmosfääri ja kaubarohkusega. Eriti rikkalik on siinne mereandide valik.


Haag on meeldiv linn ning Priidu nõuanded aitavad kõvasti kaasa linna huviväärsuste leidmisel. Mõnus on veeta nädalapäevad Priidu kõrval, saamaks aimu tema igapäevaelust võõras keskkonnas. Priit on Hollandis õppinud juba kuus aastat ja viimase kolme aasta jooksul on ta koos endise õppejõuga kooli kõrvalt alustanud ühist kirjastusäri. Paistab, et temalgi pole nädalake ühiselamuelu koos vanematega väga vastumeelne.


Auto saame kätte pärast hulga lisadokumentide saatmist Hollandi tollile. Tolliametnike tähelepanu köidab asjaolu, et meie auto kaal konteineris erineb märkimisväärselt Hiluxi tühikaalust. Pärast seda, kui esitame põhjaliku nimekirja Toyotasse pakitud reisipagasist, ametnikud leebuvad ja lubavad konteineri tühjakslaadimisele. Austraalia ettevõte, mille hooleks Vandermobiili Euroopasse saatmise usaldasime, on oma kohustustesse ilmselgelt leigelt suhtunud. Nii on jäetud Hiluxi akud lahti ühendamata ning juhiistme esiseid porimatte katab mitme sentimeetri paksune porikiht.



Õnneks on akud vaid tühjad, mitte rikutud ja pori mattidelt saab maha klopitud. Hea on taaskord oma autoga harjunud teepoolel sõita. Meie sihiks Euroopas on Hispaania ja Portugal, kuhu Eestist paari kolme nädala pikkuse puhkuse jooksul pole siiani jõudnud. Teekond Rotterdamist Pürenee poolsaarele viib läbi Belgia, Luksemburgi ja Prantsusmaa.  Belgias teeme ühe peatuse Antwerpenis. Vaatame üle vahva raekojahoone ja sööme kuulsaid Belgia vahvleid.



Brüsselis soovime külastada kuulsat pissiva poisiga purskaevu, kuid meile sobiva kõrgusega (üle 2,2 meetri) parkimismaja linnas leida ei õnnestu ja tänaval vaba parkimiskohta lihtsalt pole.


Kagu Belgias üsna Luksemburgi piiri lähedal maalilises Han sur Lesses asub huvitav koobastik. Lesse jõgi on lubjakivisse uuristanud 17 kilomeetrit käike, millest 2 kilomeetrit on giidi juhendamisel turistidele külastamiseks avatud. Looduse kätetöö on imekaunis ja entusiastliku giidi asjalik jutt teeb pooleteisttunnise ringkäigu eriti huvitavaks. Meie giid pärines perekonnast, kes juba neljandat põlve maa-alust elu külastajaile tutvustanud.




Kui pärast koobaste väisamist kella poole nelja ajal linnas söögikohta otsime, kuuleme kohalikelt, et kolmest kuueni pärastlõunal siin süüa saada pole võimalik. Ega midagi, ostame lihunikult kuulsat Belgia pasteeti, keedame hollandi pakisuppi ja saamegi söönuks. Lõunasöök missugune.



Luksemburgis vaatame üle pealinna, kus viimati viibisime aastal 1995, tangime autosse odavat diiselkütust (89 senti/liiter) ja jätkame teed lõuna suunas.



Kuna meil aega on piisavalt, otsustame Prantsusmaa läbida vältides sõitu kiirteedel. Vaatamata jahedale ja pilvisele ilmale, on hiliskevadine Prantsusmaa väga kena. Künklikul maastikul paiknevad üüratud põllud pakuvad rohelise värvi eri toonidega rahustavat silmailu. Kirsiks tordil on kollased õitsevad rapsipõllud roheliste nisuväljade vahel.



Lõuna pool Savois ja Provance's asenduvad viljapõllud viinamarjaaedade, lumiste tippudega Alpide ja lõpuks Vahemerega.



Dijoni lähedal Langres ööbime vahvas kämpingus, mis on rajatud otse vana linna müüride vahele, umbes nagu kämbiks Tallinnas Toompeal.




Prantsusmaa ühe suurima järve Bourget de Laxi kaldal mägede embuses, paikneb teine kaunis laagriplats, kus öö veedame. Õnneks pole hooaeg veel alanud ja kämpingutes leidub kõikjal ruumi piisavalt. Üllatava elamuse pakub kevadiselt veerohke Cascade des Tufs, ehk kosk Baume les Messieursi küla lähedal.



Küla ise koos vana kloostriga on samuti külastamist väärt koht. Aeg kulgeb siin omasoodu ja tundub, et viimase paarisaja aastaga pole miskit muutunud. Kõik on nii arhailine ja ehe , kaasaarvatud kloostri pühakojas ninna hiiliv kergelt hallitusehõnguline kopitanud õhk.



Enne Alpide ületamist viskame pilgu peale endistele taliolümpialinnadele Albertvillele ja Grenoblele. Väike Albertville on kena ja hubane, tööstuskeskus Grenoble meile vihmale pöördunud ilma tõttu head muljet ei jäta.






Läbi veerohke ja arhailise Camargue piirkonna Vahemereni välja jõudes maailm muutub. Siinsed kenad liigendatud lahesopid on möödunud aastakümne arutu kinnisvarabuumi käigus sarnaseid puhkekeskusi täis ehitatud. Õnneks on asulates säilinud iidsed sakraalhooned ja õdusahõngulised linnasüdamed. Kitsast rannikuteed pidi siirdume Nelipühade pika nädalavahetuse tõttu rahvarohkest Prantsusmaa puhkusepiirkonnast Hispaaniasse.



Eks näe, mis meid siin ees ootab.


Üks meeldiv seik veel Prantsusmaalt. Kui automaattanklas masinasse Eesti päritolu pangakaart sisestada, teenindab aparaat meid sulaselges Eesti keeles. Pisike nüanss, kuid väga mõnus ja viisakas!



Share the post:


Comments

Maire May 22nd, 2016

Teretulemast kodusesse EU-sse ja värvilisse kevadesse!
Kust linnast pärineb lõbus pudelikujuline kristall-lühter?
Teekond tavalisi, mitte kiirteid pidi Vahermere äärde on nii lüüriline... tore ,et teil on see aeg kulgeda ja nautida:):):)

Andrus May 23rd, 2016

Tere Maire,
See ja teisedki huvitavakujulised lühtrid ripuvad Escheri muuseumis Haagis. Nii hoone kui ka Escheri looming on väga huvitavad ja igati külastmist väärt. Kui vähegi aega, tasub turistina kõikjal maailmas kiirteid vältida, saab läbitud aladest palju parema ülevaate!

Add a comment