Vandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipiltVandersons galeriipilt

Travel Gear

About Travel Gear

August 27th, 2015, Andrus Pavelson

This article is only available in Estonian. Please use Google to translate our story :)



Reisi algusest on märkamatult möödunud 8 kuud. Ehk võiks lugejatele huvi pakkuda ülevaade ja väike arvustus kaasas olevast reisivarustusest.


Meie kolmeliitrise diiselmootori ja automaatkastiga Toyota Hilux  on käitunud fantastiliselt. 60 000 kilomeetri jooksul on ta meid truult teeninud ja kõikidele katsumustele ja neid pole olnud vähe, tublisti vastu pannud.



Kabiin on pickupi kohta üllatavalt mugav ja kuna pagas, väljaarvatud meie kummagi otseses kasutuses olevad riided, asuvad seina taga kastis, puuduvad kabiinis ka kõrvalised helid. Hiluxi audiosüsteemi täiustasin enne reisi tviiterite ja uute valjukatega esiustes ning tagumise istme seljatoe taga asuva 10 tollise aktiivse subwooferiga. Helipilt esiistmetel on kaugel täiuslikust, kuid täiesti talutav. Sõidu ajal kuulame tavaliselt muusikat Spotifyst või telefoni juba kodus salvestatud MP3 faile. Ka eestikeelsed audioraamatud ja allalaetavad saated ERR-i arhiivist- meie senised lemmikud Kuula rändjat ja Aja jälg kivis- on olnud head reisikaaslased.


Keskmine kütusekulu, telk lisatuuletakistuseks katusel, on kujunenud 10,6 liitrit 100 kilomeetri kohta. Auto kütusepaak on 75 liitrit, ehk paagitäis lubab sõita 700 kilomeetrit. Meil on kaasas kaks 20 liitrist kanistrit varukütusega. On olnud juhuseid, mil hoiatustuli ammu põleb ja tanklas mahub paaki üle 70 liitri, kuid varukanistritest lisa võtta pole siiani vaja olnud. Kütusevaru olemasolu lisab turvatunnet.


Autol on all Continentali Cross Contact rehvid, mille kasutamiskogemus on  olnud positiivne. Juba fakt, et nad on 60 000 km vastu pidanud räägib iseenda eest. Arvan, et rehvide väljavahetamisega, seoses mustri kulumisega alla ohutu piiri, saame veel ca 10 000 km oodata. Rehve oleme pidanud remontima kolm korda, mis arvestades teeolusid kus sõidame, igati mõistlik näitaja.



Autol on originaalis peal kaks 65 ampertunnist akut. Meie suurim elktritarbija on Engeli 40 liitrine külmik, mille kompressori võimsus 30 W. Lisaks valgustame pimedal ajal oma laagrit 10 W LED valgustiga (valgusallikaks suurepärase valgustugevusega Cree LED-id) ja laeme 800 W inverteri abil arvutite ja foto/videokaamerate toiteallikaid.



Akud oleme suutnud tühjaks tõmmata ühel korral, kui erinevatel põhjustel olime paiksed 3 ööpäeva järjest. Väljas oli päeval ca 40 kraadi ja öösel veidi alla 30 kraadi sooja. Seega töötas külmkapi kompressor suhteliselt tihti. Igal juhul neljanda päeva hommikul keeldus starter mootorit ringi ajamast. Reisi planeerides olime selliseks stsenaariumiks valmistunud. Varuvariandiks on kaasas Amazonist hangitud käivitussabi PowerAll- tegemist on liitiumioon akudel toimiva kompaktse seadmega (mõõtmed nagu A6 märkmikul, paksus ca 20 mm), mis lisaks telefoni laadimisele toimib ka auto käivitajana.



Seade tõesti töötab. Saime teda ühel ja samal päeval kolm korda kasutada, kuna lühikesed sõiduotsad ei suutnud akut piisavalt laadida. Pärast 7-8 tunnist sõitu oli probleem taas lahendatud ja auto käivitub normaalselt.


Enamuse öid oleme veetnud katusetelgis, mis on suhteliselt mugav ja praktiline lahendus. Telgi mõõtmed on 2,05x1,25 meetrit, seega enam vähem normaalse kaheinimese voodile sarnased. Kiidame telgiga kaasa tulnud mugavat madratsit, millel tuleb peale väsitavat reisipäeva mõnus uni.




Telki ronimiseks on varustuse hulgas kompaktne Hiina päritolu teleskoopredel. Auto kämpigus paikapanemisel tuleb hoolega jälgida öösel potensiaalselt põlevate valgustite paiknemist, kuna läbi putukavõrkude paistab valgus sisse ja takistab uinumist. Hommikul äratab meid tavaliselt kukkede kiremine või koerte haukumine. Külma ilma korral kasutame kuni -5 kraadini mõeldud magamiskotte, soojas vaid lina. Vahepealse variandina on olemas ka suhteliselt õhuke vatitekk. Katusetelgis külma pole tundnud, küll aga palavust.


Kaasasolev laagrivarustus on elementaarne, kuid praktiline. Kaks mugavat kokkupandavat tugitooli, mille ostsime Brasiiliast, kuna vanad samasugused muutusid kasutus- ja parandamiskõlbmatuks. Lihtsaid kokkupandavaid järisid kasutame jalatoolidena. Eriti staazhikas on kompaktne laud, millega on alates 1960. aastatest rännanud minu vanatädi Laine ja mis on meidki viimased ca 30 aastat truult teeninud.



Lisaks autolt toidet saavale laagrivalgustusele, on kaasas hea valgustugevusega laetavate vooluallikatega LED pealambid. Toitu keedame Tartus kokkupandud Primuse Omnifuel matkapliidil, millega sõbraks saamine võttis omajagu aega. Kütusena kasutame pliivaba besiini, mida kulub 5 liitrit ca 3 kuu jooksul. Õige hoolduse korral töötab pliit igati eeskujulikult, kuid hooldusvälpade ja -võtete selgeks saamine võttis omajagu aega. Muide Tartus valmistatud pliidi ostsime Kanada internetipoest, kus hind ca 50% odavam, kui Eestis pakutav. Matkapliidi süütamiseks kasutame tavaliselt tikkude asemel moodsat tulerauda, mis eriti niiskes ja tuulises keskkonnas palju mugavam ja töökindlam.


Merle ei väsi kiitmast kaasasolevaid roostevabast terasest Tatonka toidunõusid. Nad on vastupidavad ja kergesti pestavad-hooldatavad. Hommikukohvi valmistame Bodumi roostevabast terasest presskannus, mille kunagised head sõbrad ja reisikaaslased aastaid tagasi kinkisid.


Toidu ja joogivaru hoiame korralikus kompressorkülmikus, ilma milleta pikka reisi kuumades maades ette ei kujuta. Kanname alati kaasas ca 30 liitrit pesu- ja keetmisvett ning 10 liitrit joogivett. Algselt kaasas olnud kaks 35 liitrist plastist veekanistrit pidasid teid, millel liikleme liiga ebatasasteks, ja keeldusid peale paari kuud vett sees hoidmast.

Kaasas on täiskomplekt erinevaid tööriistu, mida ka aeg ajalt vaja on läinud. Siiani pole kordagi kasutust leidnud auto maastikuvarustus - teisaldatav vints, high lift tungraud ja liivaplaadid. Viletsatel teedel oleme sõitnud tublisti, kuid Hiluxi läbivus on olnud üllatavalt hea ja Maasturikoolitus.ee poolt läbiviidud rasketes tingumustes hakkama saamise lühikursus on samuti kasuks tulnud.


Riided on kaasas igaks otstarbeks- suvest talveni ja peoriietest töötunkedeni. 4000-5000 meetri kõrgusel mägedes on ka ekvaatori lähistel miinustemperatuurid hilistel tundidel tavalised, rannikualadel tahab ligi 40 kraadine kuumus maha niita. Jalatsitest oleme kasutanud nii sooje matkasaapaid kui kummikuid, kuid enim leiavad tarbimist sandaalid, plätad ja jooksukingad. Nii riietest kui jalatsitest oleme kõige vähem tarvitanud korralikke piduriideid, töötunkesid pole siiani vaja läinud.


Kuna Kesk Ameerikas ja Mehhikos on kämpingutega kaetus olnud üllatavalt hea, on  matkadush, millest reisi alguse blogipostitustes kirjutasime, viimasel ajal vähe kasutust leidnud.


Kogu varustus on autos jaotatud 12 plastist kasti vahel, kust neid siis vajadusel suht kerge leida- kätte saada on.



Sidevahenditena kasutame nagu tavaeluski kahte eri süsteemis (Android ja Windows) töötavat nutitelefoni. Lisaks on meil kaasas Samsungi veekindel vana hea nuppudega mutitelefon, millelt tavaliselt mängime autos MP3 faile. Netis toimetame ja blogi kirjutame arvutitel, milledest üks küll minu otsesel kaasaaitamisel teeninduslepingu El Salvadoris ülesse ütles. Õnneks sain vigaselt kõvakettalt kõik vajalikud failid kätte. Turvakoopiate tegemiseks kasutame lihtsat 1 terabaidist USB3 kõvaketast. Kodustega suhtleme lisaks emailidele ja SMS-dele ka Skype teel.


Navigeerimisel on põhiabivahend telefonides jooksev Nokia Maps, millel olemas rikkalik kaardivalik. GPS-le lisaks kasutame ka füüsilisi kaarte ja kainet mõistust. Ilma navigeerimisprogrammita oleks reis palju raskem, kuid ainult tehnikale lootma jäädes satud varem või hiljem jamasse. Näiteks karnevalilummas La Pazis suunas gps meid järjepidevalt treppidega lõppevatele kesklinna kitsastele tänavatele, korduvalt on seade juhtinud meid ühesuunalistel tänavatel vastassuunda sõitma. Sellega, et navigaator  meid igas suurlinnas sissesõidul läbi ülerahvastatud turu juhib, oleme juba  harjunud.


Reisi jäädvustame visuaalselt vana hea Panasonic G2 hübriidkaamera ja Sony Actioncam videokaamera abil.


Kuna meie mõlema meditsiinialased teadmised on kergelt öeldes puudulikud, pöördusime enne reisi abi saamiseks oma perearsti poole, kes fikseeris meie tervisliku seisukorra enne reisi, tegi vajalikud kaitsesüstid ja aitas reisiapteegi kokkupanekul. Merle läbis igaks juhuks ka esmaabikoolituse. Õnneks on reisiapteegi sisu siiani minimaalselt vaja läinud, kuid vaktsineerimispasse on küsitud mõnelgi piiril, eriti Kesk Ameerikas.


Võimuesindajatega asjaajamiseks on kaasas hulgaliselt fotokoopiaid kõikvõimalikest dokumentidest, mida eriti piiridel armastatakse küsida. Reeglina on igas piiripunktis mõni koopiaid tegev lavkake, kuid nende kasutamine on erinevatel põhjustel (näiteks kohaliku valuuta olemasolu väikestes vääringutes) tülikas ja aeganõudev.


Õhtuid sisustame blogi kirjutamise, tuleva päeva marsruudi arutamise ja sõprade poolt kingitud mängude mängimisega.  Vahel tuletame meelde Laguunis aastate jookul õpitud tantsusamme. Mälu on meil lühike, kuid asi pole lootusetu!



Reisile minna saab edukalt vaid passi, hambaharja ja krediitkaardi kaasa haarates, kuid meie harjumused on veidi teised ja kohapealset shoppamist püüame harrastada nii vähe kui võimalik.


Share the post:


Comments

Maire August 30th, 2015

Hästi korraldatud ja läbimõeldud varustus teeb elu lihtsaks ja lõbusaks - märkasin teie matkaserviisis klassikalist jalal peekrit - nii ilus kui otstarbekas:) Geniaalne!
Rõõm lugeda, et olete heas vormis - enimkantud jalanõud sandaalide kõrval on jooksukingad! aga tantsite ilmselt sandaalides ja maanteel, kui hea muusika varustus lihtsalt sunnib peatuma ja tantsu lahti lööma:) Olete kallid!!! kaunist tervist teile!

vandersonid September 5th, 2015

Kallis Maire! Sa oled uskumatult tähelepanelik lugeja!
Kõike ilusat!

Add a comment